Kuidas kõik alguse sai
Et kõik ära rääkida, tuleb alustada sellest, kuidas 2004 a õnnestus Guido Kitsingil mulle auk pähe rääkida, et ma endale plokkvibu ostaks. Pika mõtlemise peale sai nõusolek antud, teadmata milline see plokkvibu õieti väljagi näeb. Vibu sai ostetud nagu "põrsas kotis". Lõpuks kui vibu käes, tuli hakata laskma, mis alguses oli väga raske, kuna jõudu nappis ja laskmistehnikast ei teadnud ka suurt midagi. Ja sealt see alguse sai.
Tugevam ja targem
Iga võistlusega tugevamaks ja targemaks. 2006 aastal astusin Järvakandi Vibuklubi "ILVESE" ridadesse. Seal oldud aastatega sain ma väga palju hinnalisi teadmisi ja kogemusi laskmisest ning vibude seadistusest. Kuna minu kogu vaba aeg kulus treenimisele, hakkas laskmise vastu huvi tundma ka minu noorim tütar Lisell. Nii antigi talle Järvakandi "Ilvese" poolt sportvibu. Kuna nüüd oli peres juba kaks vibulaskjat ning pidevalt oli vaja vibusid seadistada ja meie laskmisasendit jälgida, tuli appi paluda abikaasa Erki. Temast saigi meie treener ja tuline kaasaelaja. Liselli eeskujul alustasid laskmisega ka vanim tütar Mariel ning poeg Robin.
Treeneri sussides
Ühel päeval helistas Järvakandi " Ilvese" kadunud treener Toomas Kivilo ja küsis, kas ma oleks nõus paari Türi poissi treenima. Kuna ma enda lapsi nagunii õpetasin, siis andsin nõusoleku. Nii tekkiski esimene väike treeningrühm ja vaikselt hakkas laskmishuvilisi juurde tulema. Tekkis vajadus omandada treeneri kutse. Läbisime Erkiga koolitused ja sooritasime eksamid ning meist mõlemast said II kat. treenerid. Türi treening grupi liikmete arv kasvas jõudsalt. Tundsime, et oleme Järvakandi vibuklubi, kui "emakaru" käest juba piisavalt õpetusi ja elutarkusi saanud, et oma iseseisvat eluteed alustada. Otsustasime luua oma vibuklubi, mis sai teoks 14 juuli 2010.
Rahvusvahelised medalid
Aastatega on võidetud mitu rahvusvahelist medalit ja on plaanis hoogu ainult juurde panna!
